Sõnumileht 10 08 99
Maastur, mis sobib põllutööks
Harri Treial (10.08.1999 )
Klassikaline Land Rover on ehtne töösõiduk, seda on odav hooldada ja auto liigub ka läbipääsmatuna tunduval maastikul.
Firma ASC impordi- ja arendusjuht Hannes Saarel ütles, et mullu tähistas inglaste Land Rover oma tootmise alustamise poolesajandat sünnipäeva. Sõiduk loodi ameeriklaste Jeebi (rahvakeeles Villise) eeskujul, mis II maailmasõja rinnetel teenis palju kiitust.
Land Roverit hakati valmistama pärast suurt sõda ja algselt oli ta mõeldud maameeste tarbeks. See aga tähendas, et auto pidi vastama kõige raskematele maastikutingimustele. Peatselt võeti Land Rover kasutusele Briti armees.
Land Rover on pideva nelikveoga, tema legeeritud kereosad on püsinud kasutusel 1948. aastast. Autot on aja jooksul tehniliselt täiendatud, Land Rover on sageli olnud nelikveoliste autode tehnoloogia arendamise eesotsas.
Sõiduki tugevust tõestab tõsiasi, et kõigist toodetud Land Rover Defenderitest on 70% praeguseni sõidus. Ka seal, kus teid pole ollagi.
Klassikaline Land Rover
Maaeliidi soovi kohaselt, kes tahtis sama tugevat, kuid linnasõiduki mugavustega autot, lõi Land Rover 1972. a. Ranger Roveri. 1989. aastal tuli maasturite keskklassi turule Land Rover Discovery, enim müüdud mudel.
Klassikalise Land Rover Defenderi puhul on tegu traditsioonilise tööautoga. Seda on näha ka sõiduki disainis. Defender on hinnatud sõjaväes, piirivalves ja politseis, põllu- ja metsameeste ning ehitajate seas. Defender on ka näiteks elektriliinide ehitajate ja hooldajate abiline, kelle töökoht on just seal, kus pole teid.
Land Roveri baasmudelid eristatakse teljevahe järgi. Defenderit valmistatakse 12 eri tüüpi kerega. Ühel on esi- ja tagasilla vahe 90 tolli, teisel 110 ja kõige pikema puhul 130 tolli. Kõige väiksema teljevahega autod on ühe, teised aga kahe küljeuksega. Seejuures kõige pikemal on kabiinis viis või kuus istet, millele lisandub ka veokast. Kuni 1990. aastani ehitati Defendrit nimetusega seeria 1, 2 ja 3. Siis eristati seda autot radiaatoriosa ja tulede paigutuse (ühel olid need keskel) järgi. Hiljem pandi tuled poritiibadele ja radiaatoriosa tehti sirgeks.
Istmete asetus sõltub soovist, nende ümberpaigutamine või väljavõtmine ei võta palju aega.
Defenderi põhitoodangu moodustavadki tsiviilotstarbeks mõeldud autod. Sõjaväele toodetavad spetsiaalsõidukid valmivad eraldi koosteliinil.
Eestisse toodavate autode standardvarustuses on jõuallikas 2,5-liitrine otsesissepritsega viiesilindrine turbodiiselmootor. Seega on tegu diiselmootori nn. viimase sõnaga, mis ei taha kuidagi auto välimusega kokku minna. Seda kinnitavad ka lisavarustusse kuuluvad ABS-pidurid, veojõukontroll, konditsioneer jne.
Mootori jõuvaru on 137,5 hj (101 kW) ja 300 Nm, kusjuures väändemoment on kõige suurem juba pööretel 1950. See tähendab, et kohalt ära minnes või liivas ei pea tublisti gaasi andma, mis võiks auto liiva sisse kraapida. Nii ei sure madalatel pööretel automootor välja, vaid see panebki sõiduki edasi roomama.
Mootori kütusekasutuse efektiivsusest räägib kõige ilmekamalt tõsiasi, et autol pole katalüsaatorit, kuid kõik ranged saastenormid on täidetud. 100 km kohta arvestatakse 10 liitrit kütust (tehase number on 9,7 l). Teadagi sõltub palju maastikust, kus sõidetakse.
Auto kerele annab tugevuse redelraam, mis stantsitakse ühe korraga. Sellele peale pandav kabiiniosa on tehtud korrosioonikindlast alumiiniumsulamist ja vajalikes kohtades needitud.
Kuigi auto paistab kõrge, mis mõõtude järgi nii ongi, on ümberminemise vältimiseks sõiduki raskuskese väga madalale viidud. Seda kinnitas ka pehmel liivapinnasega maastikul tehtud proovisõit.
Nagu öeldud, on autol pidev neljarattavedu, kiire sõidu korral jagatakse mootori jõud veo vajaduse järgi esi- ja tagasilla vahel, tagamaks sõiduki hea juhitavus.
Põllutööauto
ASC müügijuht Toomas Pärna rääkis Defenderi jõuvaru ja tugevuse kinnitamiseks, et inglased kasutavad maasturit ka põllutööl. Järelkäruga ei veeta ainult heina. Autole pannakse vajadusel järele näiteks mõni põlluriist ja töö võib alata.
Liivasel Männiku maastikul jääb Defender järsul tõusul kinni vaid siis, kui roolihoidja ei tea veel kõiki nippe.
Käigukangi kõrval on teinegi väike kang, mille abil on võimalik muuta mootorilt saadaoleva võimsuse ja ratastele ülekantava jõu ning kiiruse suhet. Kangil on kolm astet — kiired ja aeglased käigud, keskel on neutraalne asend.
Möödujate pilgupüüdja
Rocca al Mares asuva BMW ja Land Roveri müügikeskuse juures püüdis mõni aeg Paldiski maantee ääres möödujate tähelepanu Defenderite rivi. Need autod polnud müüa. Nimelt on tegu kingitusega eesti kaitsejõududele. Enne maasturite üleandmist pannakse neile külge ka vintsid.