Äripäev 16 02 96
Prantsuse Renault on Läti turul edukaim Lääne päritolu autotootja
16. veebruar 1996
Prantsuse Renault on Läti turul edukaim Lääne päritolu autotootja
Tõnu Ojala
Läti autoturg on vaatamata geograafilisele lähedusele Eesti omast märgatavalt erinev. Kui Lada, Ðkoda, Volvo ja Toyota edu ei üllata, siis leida mullu enim ostetud uute autode esikümnest näiteks Rover ja Land Rover on enam kui üllatav. Ka pole Eestis esikümnesse asja Renault’l, kes Lätis seevastu tõusis mullu konkurentsitult edukaimaks Lääne autotootjaks.
Uute autode konkurentsis oli Lada Läti enimregistreeritud automark nii 1994. kui 1995. aastal. Mullu tegi suure hüppe Renault, kes tõusis 1994. aasta 5. kohalt teiseks — registreeriti 388 autot, mis tähendab enam kui kahekordset kasvu eelmise aastaga võrreldes
. Ðkoda on edukas nii Lätis kui ka Eestis ja Leedus — 318 Lätis registreeritud autot andis kindla kolmanda koha. Järgmised — Volvo ja Toyota — jäid enam kui 100 auto võrra tagasihoidlikumate tulemusteni.
Kolmekohalise registriarvuni jõudis Lätis mullu 10 automarki, neist viimasena Daewoo, mida registreeriti 103 autot. Napilt jäi ümmargusest numbrist puudu Opelil — aastanumber vahetus, kui registreeritud oli 98 autot.
Eesti enimmüüdud automarkidel — Fordil, Opelil ja Nissanil — pole Lätis vähimatki põhjust rahuloluks. Kui Ford ja Opel mahuvad vähemalt esikümnesse või ulatuvad selle piirimaile (vastavalt 9. ja 11. koht), siis Nissani leidmiseks tuleb tabelis järge ajada kuni 14. kohani
. Enam kui tagasihoidlik on Läti autoturul meil komeedina kerkinud Kia seis — seda autot registreeriti lõunanaabrite juures mullu vaid 2 tükki (Eestis müüs Kia Auto AS samal ajal 217 autot).
Lätiski leidub inimesi, kes ei rahuldu nn tavaliste autodega ja kes ihkavad midagi erilist. Kui Eesti autoregister sisaldas 1. jaanuari seisuga ühe 1995. aasta väljalaske Jaguari, siis lätlastel oli selliseid autosid arvel kolm. Sama palju oli lätlastel registris ka uhiuusi Lincolne.
Eestlased ostavad rohkem autosid Sarnaselt Eestile ei ole ka Lätis uue auto ostmine enamikule inimestest veel jõukohane. 1995. aasta väljalaske sõiduautosid oli 1. jaanuaril arvel 2618 (Eestis 3181).
Kõige arvukam aastakäik Läti autoregistris on 1983 — sel aastal toodetud autosid on arvel 29 025. Selles osas on Eesti ja Läti üsna sarnased — Eesti autoregistrikeskuse analoogilises tabelis on kõige enam samuti 1983. aasta väljalaske autosid — 33 898. Endiste aegade meenutusena on ka Lätis kõige enam arvel Ladasid. Mõneti üllatuslikult on sealses autoregistris olevate Ladade arv väiksem kui Eestis — 108 338 Lätis, 120 767 Eestis. Arvestades Läti 2,5 miljoni suurust elanikkonda, võiks see number naabritel suuremgi olla.
Enim esindatud Lääne automark Lätis on Opel, mida on Eestis ja Lätis praktiliselt sama palju. Eesti populaarseim Lääne automark Ford on Lätis kolmas, kuid nende arv jääb Eestile alla juba ligi 7000 autoga. Küll on aga lätlastel rohkem Audisid, Volkswageneid ja BMWsid.
Jaapani autodest on Lätis kõige enam Mazdasid — neid on arvel 3133, mis annab 15. koha. Eestlaste lembus kümmekond aastat vana Mazda 626 vastu on suurem — mullu võeti arvele 2580 Mazdat (Toyotasid samal ajal 1316). Kokku oli Mazdasid aga Eestis 1. jaanuaril arvel 5640. Siiski ei anna see Mazdale alust end Eestis kõige levinumaks Jaapani automargiks pidada — Toyotasid oli arvel 6741.
Lätiski on Baltimaade suurim automess 11. aprillil algab Riias rahvusvaheline autonäitus Auto 96, mida lätlased reklaamivad välja kui Baltimaade suurimat. Sama argumenti kasutavad märtsis toimuva Motorexi organiseerimisel ka Eesti messikorraldajad. Riia Skonto spordihallis toimuva näituse sisepind on reklaammaterjalide põhjal 7000 m2, välispinda 2000 m2. Planeeritav näituse pindala peaks olema orienteeruvalt 4500–5500 m2. Lätlaste ambitsioonikus tundub neid numbreid vaadates siiski pisut enneaegne, sest mullune Motorex hõlmas 7700 m2.
Baltimaade autonäitused ulatuvad tänavu läbi kolme kuu. Märtsikuise Tallinna ja aprillikuise Riia järel toimub ajavahemikus 22. maist kuni 25. maini Vilniuses leedukate tähtsaim autonäitus «Interauto 96». Leedukate näitusel on sisepinda 4500 m2, välispinda 300 m2. Selline näituste hajutatus teeb messidel osalevatele autofirmadele tõsist peavalu, sest mitmele autotootjale pakuks huvi võimalus näidata oma eksootilisemaid mudeleid kõigis kolmes riigis järgemööda. Praegune graafik seda paraku ei soodusta, sest ajalised vahed näituste vahel on liiga suured.