Eesti Päevaleht20 02 01

Maasturid müttasid lauluväljakul

Kullo Kabonen

Maasturite talvesõidul võtsid Kökapunnid mõõtu Toyoodikutelt
Spetsiaalautodele osutus kõige kõvemaks pähkliks kivimurd

Maastikuautode võistlus meelitas laupäeval Tallinna lauluväljakule üle 40 võistkonna ja tuhandeid vaatajaid ning pakkus põnevust terveks päevaks.

Võistlusarvestust peeti kahes klassis – seeria- ja spetsiaalautod. Korraldaja, Eesti Off-roadi klubi oli mõlema klassi võistlejatele Soome kogenud rajameistrite näpunäitel ette valmistanud kuus lisakatset, mis sisaldasid üle palkide ja paneelihunniku sõitu, mäkketõuse, kiiret maastikusõitu ja majavaremetel ronimist.

RASKE RADA.
Kui originaalklassi rada on ka mitte väga kogenud juhile piisava vedamise puhul läbitav, siis spetsiaalautode lisakatsete jaoks ettevalmistatud takistuste vaataminegi võttis allakirjutanul kõhu alt õõnsaks. Tundus arusaamatu, kuidas kavatsevad võistlejad mehekõrgusest paneelivirnast üles või veel hullem, peaaegu püstloodis lõppeva paari meetri kõrguse trampliini otsast alla turnida. Aga nii mõnigi sealt alla ja üles sai.

Maasturite võistlustel selgitatakse parimad lisakatsetel kogutud karistuspunktide alusel. "Puhas" on katse läbimine siis, kui auto läbib takistuse piltlikult öeldes ühe soojaga – iga peatumine toob ühe, tagurdamine kolm ja trassipiirde puudutamine viis karistuspunkti. Igal katsel kogutud punktid liidetakse ja vähim punkte kogunud võistkond ongi võitja. Katse mittesooritamine toob kaasa 15 trahvipunkti.

Lihtsamate lisakatsetega seeriaautode rajale startis 25 autot kaheliikmeliste võistkondadega. Raja nõudlikkusest kõneleb see, et päris puhtalt ei suutnud seda läbida ükski võistkond. Et originaalklassis sõltub tulemus rohkem mehest kui masinast, tõestasid head sõitu näidanud ning esimesele ja teisele kohale platseerunud meeskonnad "Kökapunnid" ja "Jimni team" vastavalt Daihatsu Rockyl ja miniatuursel Suzuki Jimnyl.

Kõva tahtmise korral on võimalik maastikusõitu harrastada ka väikeste kuludega, tõestas võistkond Team Hot Wings igivanal Luaz 968-l ehk "sapakamootoriga villisel". Vaatamata kohe esimesel katsel üles öelnud tagadiferentsiaalile, koolema kippuvale mootorile ja igalt katselt kogutud maksimaalsele arvule karistuspunktidele ei jätnud nad jonni ega katkestanud võistlust. Hiljem jätkus miniatuursel 40 hj putukal söakust astuda maasturite köieveos vastu kaks ja pool korda raskemale ja neli korda võimsamale Nissan Patrolile. Vapruse eest teenisid nad publiku üksmeelse poolehoiu.

Spetsiaalklassi maastikuauto pidamine on tänu kallitele spetsiaalosadele ja suurele vigastuste ohule kulukas ala. Raskel rajal katkestasid spetsiaalklassis rikete tõttu pooled startinuist. Mõnele masinale sai saatuslikuks juba esimene takistus. Ja vigastused pole lihtsalt plekimõlkimised: murdunud vedru, koos pooltelje jupiga plehkupannud tagaratas, ärarebitud kardaan ja kõverad roolimehhanismi detailid on selle haarava ala kurvem ja kulukas kaasnähe.

KALLIS LÕBU.
Tasemel võistlussõiduki ettevalmistamiseks kulub (lisaks auto soetamisele) üle 100 000 krooni. Ainuüksi tõsisele offroaderile möödapääsmatu kvaliteetne vints maksab üle 20 000 krooni, head maastikukummid 10 000-15 000, korralik tõstesari üle 10 000 krooni. Pluss lugematul hulgal oma töötunde. Samas on korralikult ettevalmistatud sõiduk lisaks võimekusele ka kindel pilgupüüdja.

Suured kulud pole siiski suutnud võita osalejate huumorimeelt, millest kõnelevad võistkondade nimed: "Kökapunnid", "Napsitrall", "Toyoodikud", "Robustsed mehed", "Sootramm" ja "Porilennuk". Võistlusmoment on siiski tõsine, vajadusel ei peeta paljuks ka 1000-kroonise tagatisrahaga protestide esitamist.

Spetsiaalautodele osutus kõige kõvemaks pähkliks kivimurd, kus lõhuti põhjalikult mitu autot ja mille eest said lõpuks kõik võistkonnad maksimaalsed 15 karistuspunkti. Väga raske võistluse võitis napilt võistkond Luige Land Rover Defenderil. Teiseks tuli soomlane Ken Nyman tugevalt ümberehitatud Toyota maasturil ja kolmandaks viimase, kõige efektsema takistuse briljantselt läbinud võistkond Papa Jero Mitsubishi Pajerol.