Eesti Päevaleht 11 04 00

Vene autotööstus sünnitab surnud sõidukeid

Raivo Murde

Gorki autotehas kavandab väikemaasturit GAZ 3106, mille ideekavand näeb välja nagu Volga ninaga Land Rover.

Kuigi Vene autotööstus on rubla languse ning imporditavate autode kõrge tollimaksu tõttu krahhist väljumas, näeb suurem osa sealsest autotoodangust halvem välja kui kümme aastat tagasi. Vene autoinseneridel jätkub siiski tahet eksperimenteerida kümnete ideeautodega, kuid tänu pikale tootearendusprotsessile on need turule jõudes ajast ja arust.

Praegune Vene autotoodang suutnuks Lääne toodanguga konkureerida viis aastat tagasi. Seetõttu on Vene auto puhul ainus müügiargument madal hind. Näiteks Eestis ainsa Vene sõiduautona müüdava Lada hinnad algavad 65 000 kroonist.

Uued tootmisküpsed mudelid näevad Lääne arusaama järgi juba auto moodi välja, kuid sõidukite vananenud tehnoloogia, kvaliteet ja siseviimistlus ei kannata kriitikat. Seetõttu võtab iga uue Vene auto puhul Euroopas müügiõiguse saamiseks nõutava tüübikinnituse hankimine aastaid aega. Seepärast jõuavad ka Eestis uued Lada mudelid müügile ligi paariaastase hilinemisega.

Vene autotööstuse kõige kaalukam tegija on endiselt Lada. Uusi tootmisküpseid ideeautosid on Ladal võtta tagataskust oma kümmekond. Uute mudelite tootmisse juurutamine aga venib ning tõenäoliselt jäävad pooled neist idee tasemele.

AvtoVAZ-i värskeim uudis on igati moodsa välimusega Lada 1119 ehk Kalina, mis on tehase senisest toodangust väiksem. Paraku jõuab Kalina tootmisse alles kolme aasta pärast, mil ta on välimuselt ja tehnoloogialt aegunud.

Eelmisest aastast käivitus ka uue Niva 2123 tootmine, millele tänavu lisandub pikapvariant 23235 ja pirukaauto 2723. Linnamaasturi versioone on AvtoVAZ-i ideedepagasis teisigi. Näiteks Lada 111 Tarzan, mis on sisuliselt Niva veermikule istutatud Samara. AvtoVAZ-il on isegi varuks neljarattaveoga väikemahtuniversaal Lada 2120 ehk Nadezhda.

AvtoVAZ-i peamisteks müügiartikliteks on viieaastase hilinemisega tootmisse jõudnud Lada 110 ja selle luukpära ja universaalkerega modifikatsioonid 111 ja 112.

Samas pole AvtoVAZ siiani loobunud Fiati iidsel mudelil 124 baseeruva tagaveolise Lada 2107 ja üle kahekümne aasta vanuse Niva tootmisest.

Venemaal suudab Ladaga enam-vähem sama ajastu autosid valmistada üksnes Volga. Nõukogude ametnike sümbol GAZ ehk Volga on alustanud üsna tänapäevase välimusega keskklassisedaani 3111 tootmist. Uus Volga jõuab tõenäoliselt veel selle aasta lõpus müügile ka Eestis. Kinnitamata andmetel kujuneb Volga hinnaks Eestis alla 180 000 krooni.

Gorki autotehase uueks suunaks on suured maasturid. Tõeliseks Vene imeks võib nimetada GAZ 230810 Ataman Jermakki, mis suudab maastikul ronida ning mahutab kabiini kümme inimest. Samale põhjale on planeeritud ka väiksem maastur GAZ 3106, mille ideekavand näeb välja nagu Volga ninaga Land Rover.

Siiski põhineb enamik Gorki autotehase toodangust endiselt seitsmekümnendate aastate algul ilmavalgust näinud mudelil GAZ 24.

Moskva linnavalitsuse dotatsioonist elatuva Moskvitshi tootmise maht on nõukogude perioodiga võrreldes üle kümne korra vähenenud. Endiselt on muutumatuna tootmises kaheteistkümne aasta vanune Moskvitsh 2141, mille nüüd küll uhke nimi – Svjatagor.

Moskva linnavalitsuse ametnikele toodetakse väikestes kogustes 20 sentimeetrit pikema kerega luukpäraversiooni Juri Dolgoruki ning sedaani Vürst Vladimir. Moskva linnapea Juri Luzhkovi näpunäidete järgi valminud peletisliku välimusega Moskvitshi limusiin Ivan Kalita ei ole siiani tootmiskõlblik.

Miilitsa- ja sõjaväeautodele spetsialiseerunud UAZ üritab sõidukeid valmistada ka tsiviilelanikele. Valminud on talutava välimusega, kuid hea läbitavusega mahtuniversaal UAZ 3165 Simba, ilma katuseta legendaarne 3150 ning ümarate vormidega maastur 3162 Simbiz.

Päris surnud ei ole ka kunagine poliitbüroo esindusauto ZIL, mis valmistab siiani üksiktellimustena ligi kuue meetri pikkust limusiini 41041. Kuigi Vene president sõidab kodus Mercedesega, kasutab ta välisreisidel ZIL-i.

Venemaa odavaim auto on pisike Oka, mille hinnad algavad 23 000 kroonist.

Venemaal valmivad populaarsete Lääne autode odavad versioonid Venemaa autotehastel on mitu koostöölepingut Lääne autotootjatega, mille tulemusel on sündinud Vene BMW, Ford, Opel ja Renault.

Üheks uueks "Vene" automargiks on 5-seeria BMW, mille tootmine algas eelmisel aastal Kaliningradi tehases. Samast tehasest peaks hakkama välja veerema ka Land Rover Defenderi Vene versioon. Daewoo valmistab Doni-äärses Rostovis litsentsi alusel Citro?n Berlingot. Ford toodab Valgevenes vana Transitit ning tänavu valmivad esimesed Focused Peterburis. Venemaal on kanda kinnitanud ka Volkswagen, kelle tütarfirma Shkoda omab Izhevskis 75 protsenti ühisfirmast Shkoda Auto Udmurtia, mis toodab Vene tarbijale Feliciat ja Octaviat. General Motors on ühisprojekt Ladaga, mille tulemusel valmivad Jelabugas Chevrolet Blazer ja Opel Vectra. Fiat hakkab Nizhni Novgorodis koos sealse Volga tehasega tootma Mareat ja Paliot ning Renault paneb Moskvitshi tehases Türgis toodetud komponentidest kokku Méganei. Raivo Murde