Autoleht 06 04 00
Õrnal maal
"Maa on õrn, seda tuleb hoida," sõnastab Land Roveri välissuhete juht George Hassall firma maastikusõidu ühe põhimõtte.
Hassall lisab, et just see on üheks põhjuseks, mispärast Land Rover ei korralda maastikautode võiduajamisi. "Võistlejate seljataha jääb tihti kannatada saanud loodus, see ei käi kokku meie põhimõtetega," sõnab ta. Ehkki Land Rover oli aastaid seotud kuulsa Camel Trophy korraldamisega, on sellest loobutud. "Võistluse iseloom on muutunud ja see ei käi kokku meie ideoloogiaga."
Rahu, ainult rahu
Ðotimaa mägismaal asuv Dunkeld võtab vastu vihmasajuga, ja olgu ette rutates öeldud, et saadab ära ka. Kui matkajate näod võtaks selline ilm morniks, siis maastikusõidu entusiastidele mõjub see vastupidiselt. "Nüüd tuleb alles tõeline sõit, öö jooksul on sadanud 25 mm, üleval mägedes on miinuskraadid, seega on seal ilmselt lumine," rõõmustab sõiduõpetaja Rob Cooney vihmasaju üle nagu eestlane valgete jõulude või vihmavaba jaaniöö puhul. Lund siiski pole, küll on aga udu, mis kahandab nähtavuse kohati kümnekonnale meetrile. Land Roveri spetsialistid on koostanud raja, mis sisaldab suurt osa maastikusõidu elemente, muda, jõgede ületamist, järske tõuse ja laskumisi, otse ja kurvidega, udu hajudes avanevad vaatepildid, mis inspireeriksid vist iga kunstnikku. Sõidame Land Rover Defender 110 County Station Wagoniga, kuid samas karavanis liiguvad nii sportlik Freelander, luksuslik Range Rover ja Discovery. Freelanderil ja Discoveryl läheb paaril korral küll abistavat puksiirköit vaja, kuid autot selles süüdistada küll ei saa. "Ei anta piisavalt õigel ajal gaasi ja kiputakse kinnijäämisohu korral olukorda rooliga päästma, keeratakse rattad viltu, ja järgneb kinnijäämine," selgitab Cooney põhivigu. "Algajad hoiavad roolist kramplikult kinni ja väsivad kiiresti." Off-road- sõidus pole maanteenippidega midagi peale hakata. "Kogenud asfaldikihutaja võib maastikul tunda end kui esmakordselt rooliistunu," kinnitab õpetaja. Ees sõitev Discovery hakkab mudasel kallakul libisema ja peatub kivikamaka taga, omal jõul edasi enam ei pääse, tagasi ka mitte. "Tähtis on meeskonnatöö, hädalist tuleb osata aidata. Et mitte hätta sattuda, tuleb jääda igas olukorras rahulikus. Discovery jäi kinni just seepärast, et juht hakkas rabelema," selgitab Cooney. Teisel Discoveryl samas kohas probleeme ei teki. Land Roveri sõidukooli esimeseks etapiks ongi autode võimaluste tutvustamine ja nende kasutamise õpetamine.
Kolm taset
Land Roveri sõidukoolituse teisele etapile jõudmiseks peab olema esimene läbitud ja vastav tunnitus ette näidata. Lisaks sõidule raskemal maastikul sisaldab kursus ka vintsi kasutamise õpetust. "Kõrgeimal, kolmandal tasemel pead teadma auto kohta sisuliselt kõike," kinnitab Cooney, kes nagu kõik instruktorid on ise kolmanda taseme läbinud. "Külglibisemised, sõidud järskudel kalletel, veetakistuste läbimine – tuleb osata toime tulla kõigi off-road- sõidu olukordadega, vajaduse korral kasutada abivahendeid. Kursus on väga raske, kuid selle lõpus teab juht, mida auto suudab ja mida mitte." Cooney ütleb, et kolmanda tasemeni jõudmiseks kulub kolm või neli aastat. "Loomulikult on õppimise kiirus individuaalne. Kolmanda taseme eksami sooritamine ei tähenda, et oskaksid kõike, õppimine jätkub pidevalt. Maastikusõidus tuleb tihti ette olukordi, milles pole kunagi varem olnud. Üks hea maastikusõitja omadusi ongi oskus oma teadmisi kasutades leida lahendustee, analüüsida situatsiooni ja kasutada vastavaid sõiduvõtteid." Land Rover Experience kursusi korraldatakse peamiselt kolmes paigas Suurbritannias. Land Roveri tehase ümbrusse Solihullis on 25-aakrisele maa-alale loodud dþungliraja nimetust kandev õppeteekond. Herefordshires asuva Eastnori lossi ümbrust peetakse off-road- sõiduks Briti üheks paremaks piirkonnaks. Et seal harjutada, peab olema kursuse esimene tase juba läbitud. Kolmandaks kohaks on Ðotimaa mägismaal Aberdeenshire piirkonnas Royal Deeside. Kursuste juhiks on endine Ðotimaa rallimeister David Gillanders. Esimese taseme kursus maksab ligikaudu 4500 ja teise astme kursus ligikaudu 8000 krooni.
Land Rover kui elustiil
Suurbritannias tegutseb ligikaudu 180 Land Roveri klubi. Nii mõnigi neist on pühendunud vaid mõnele konkreetsele mudelile. 37 klubi neist liidab Association of Rover Clubs Ltd (ARC). Tegutseb üle saja offroad- sõidukooli. Üheks legendaarsemaks Land Roveri fänniks on 72-aastane Brian Bashall, kes pole oma elu jooksul sõitnud ühegi teise autoga peale Land Roveri. Tema Dunsfoldis asuvasse kollektsiooni kuulub viiskümmend (!) Land Roveri unikaalset autot. Briti autoajaloo keskuse (Heritage Motor Centre) juurde Gaydonis kuulub off-road rada, kus demonstreeritakse Land Roverite võimeid. Suurbritannias ilmub kaks Land Roveri ajakirja. Milline on Land Roveri omanik? Vastuse püüab anda mõte Matthias Pfannmülleri ja Boris Schmidti raamatust Fifty Years of the Best 4x4xFAR: "Neid /Land Roverite omanikke/ on raske kategooriatesse jagada, paljud ei kuulu ühegi suunitlusega klubisse. Paljud on individualistid, kellele on igasugune klubiline tegevus vastumeelne. Samas tunnevad ka erakud ühtekuuluvust teiste Land Roveri omanikega. Mark ühendab. Land Rover on sõjajärgsete aastate laps nagu paljud nende autode omanikudki; see ei ole täiuslik, kuid annab endast parima nagu paljud inimesedki." Land Roveri korraldatavad matkad viivad Colorado mägedesse ja Namiibia kõrbesse, Alpidesse ja vihmametsadesse. Kindlasti ei ole selline elustiil odav. Vabadus on kallis.
Kristjan Sooper
Dunkeld – Tallinn