Äripäev 13 12 96
Korea dzhiipi avastamas
13. detsember 1996
Tõnu Ojala
Hyundai Galloper 3,0 V6 SWB Exceed
Mootor V6 töömaht, cm3: 2972
võimsus, kW (hj) 118 (161)
pööretel, p/min 5000 kütusekulu, l/100km: 15
Pidurid: ees ketas-, taga trummelpidurid
Rattad ja rehvid : P215/75 R15
Käigukast viiekäiguline, käsitsi lülitatav, aeglustuskastiga
Mõõtmed
pikkus, mm 4015
laius, mm 1680 kõrgus, mm 1870
teljevahe, mm 2350
kütusepaagi maht, l 75
minim pöörderaadius, m 5,2
maks. tõusunurk, ° 45
Hind 329 000 kr
Ehkki Hyundai Galloper osales juba kaks aastat tagasi piirivalveameti korraldatud dzhiibitestil, pole see mudel Eestis seni Hyundai mudelivalikusse kuulunud ja seetõttu on ta siinmail veel päris tundmatu. Sama paistab kehtivat ka Lääne-Euroopa puhul, sest paljud autokataloogid vaikivad Galloperi maha.
Väliselt meenutab Hyundai Galloper vana Mitsubishi Pajerot. Sugulus on märgatav nii väljast- kui seestpoolt ning päris mitmel korral aeti need kaks autot omavahel segamini.
Galloperi kuju on maastikuautole kohaselt kandiline ja mõnes mõttes isegi eilne (kui võrrelda mitme teise autotootja viimasel ajal esitletud ümaramanurgaliste maastikuautodega). Samas ei tohi unustada, et konservatiivse kujuga dzhiipe toodavad teisedki — kuulsamatest nimedest näiteks Mercedes ja Land Rover, mistõttu konservatiivset välimust ei saa kuidagi miinuseks pidada.
Seda, et tegu maastikul liikumiseks mõeldud sõidukiga, sai aru kohe autosse istudes, kus pilku püüdsid huvitavad seadmed — güroskoop (mõõdab künklikul maastikul auto kaldenurka) ja altimeeter (mõõdab kõrgust merepinnast). Viimasest pole Eesti lauskmaaoludes küll eriti kasu.
Äripäeva testitud lühikese teljevahega tippmudel Galloper 3,0 V6 Exceed oli varustatud tippmudelile kohaselt nahkistmete ja puitsisuga. Autol oli astmeraud, esimesed udutuled, kängururaud, valuveljed, konditsioneer, roolivõimendi, rooli kõrguse regulaator, kesklukk ja raadio, kuid need kuuluvat kõigi Eestisse toodavate Galloperide põhivarustusse.
Galloper on suure januga 161 hj, mis auto kapoti all peitub, on igati piisav, et end maanteel hästi tunda ja samas üsna kindlalt teedeta maastikul liikuda. Paraku kajastub see ka kütusekulus, sest 15 liitrit bensiini, mis Mäo ristis paaki valasime, sai otsa veidi peale Tallinna jõudmist (st napi 100 km jooksul).
Testauto mootor oli meeldivalt võimas, mida oli tunda väikesemalgi gaasivajutusel. Rammu tekib tuntavalt juurde umbes 3000 p/min juures, mootor ise on suhteliselt vaikne ja läheb kergelt pööretesse. Auto kiirusomadustest annab tunnistust seegi, et põhimõtteliselt pole V käiku tavasõidul vajagi — kiirusel 90 km/h IV käiguga sõites näitab tahhomeeter vaid 3200 p/min. Ka säilib isegi V käiguga sõites täiesti rahuldav kiirendus.
Ehkki Galloper tundis end ühtviisi hästi nii küntud põllul, metsas kui lahtises liivas, õnnestus siiski leida koht, kus ta kinni jäi. «Vints võiks tal kah varustuses olla,» ohkasime, kui Männikul liivakarjäärides (samas, kus piirivalvurid kahe aasta eest autot valisid) mütates pehme liiva sisse kinni jäime. Kuna labidat kaasas polnud, tuli piirduda jalgade ja lauajuppidega, pärast paarikümmend minuti kestnud tööd õnnestus siiski auto taas liikuma saada. Auto süüks ei saa kinnijäämist siiski ajada, sest samas kohas jäid piirivalvurite dzhiibitestil jänni ka mitmed tuntumad automargid.
Tundub, et kaine mõistusega sõites võib Galloperi nii viltu ajada, et tavasõitjal süda lööke vahele jätma kipub. Üle 30 kraadist kallet me igaks juhuks ei proovinud, kuid tundus, et varu jäi veel piisavalt. Auto spetsifikatsioon lubab igatahes kuni 45kraadist kaldenurka.
Manööverdavus on hea ja metsas on Galloperiga mõnus liikuda. Auto vedrustus on pehme, mistõttu rooli jõnksutades tekib veidi kipakas tunne — auto kipub «tuierdama». Oma süü on siin kindlasti ka auto lühidusel, usun, et pika teljevahega mudel käituks pisut teistmoodi. Ehkki vedrustus on pehme, ei löö see siiski aukudes läbi.
Pisidetailidest võib kritiseerida tagaklaasi kojamehe lülitit, mis asub rooli kõrval paremal. Mugavam oleks olnud, kui see oleks ühendatud esiklaasi kojameeste lülitiga, seda enam, et tagaklaas tahab pidevalt puhastamist. Ka ei õnnestunud alati autos sobiva temperatuuri hoidmine ja ebamugav oli vaadata keskkonsooli alaosas asuvat kella ning reguleerida raadiot.
Norida saab küljepeeglite kallal, mille asendit seestpoolt reguleerida ei saa. Märkimist väärib parempoolsel esitiival asuv lisapeegel. Tõsi, selle kasutamine nõuab harjumist. Ka on ebamugav pääs tagaistmele, sest esiistme tahapoole liigutamine nõuab jõudu.
Galloperi toodetakse nii pika (2695 mm) kui lühikese (2350) teljevahega. Lühikese mudeli hind mahub vahemikku 255 000 kuni 329 000 krooni, pika mudeli hind vahemikku 279 000 kuni 330 000 krooni.