Postimees 08 02 99
Roveri kahjum kukutas BMW kaks tippjuhti
HARLI ULJAS
BMW juhatuse esimees Bernd Pischetsrieder astus reedesel ettevõtte nõukogu mitmetunnisel koosolekul tagasi, sest viie aastaga ei ole suudetud Briti autofirmat Rover kasumit tooma panna.
Tagasi astus ka Roveri ostu toetanud nõukogu liige Wolfgang Reitzle, kes vastutas turgude ja tootmise eest ning kelles nähti ka võimalikku uut juhatuse esimeest. Uueks juhatuse esimeheks saab senine arenduse ja tootmise juht Joachim Milberg, kelle ülesandeks on vähendada Roveri kahjumit.
Uudisteagentuuri Associated Press andmetel jättis Roveri eelmise aasta eest saadud ligi kahe miljardi margane kahjum BMW rekordilisest 3,8 miljardilisest kasumist alles vaid 1,1 miljardit marka. Arvutuste kohaselt viib iga toodetud Rover firmast välja ligi 5000 Saksa marka.
Ebaharilik samm
BMW tegi konservatiivse Saksa firma jaoks ebahariliku sammu, ostes viis aastat tagasi Roveri. Praeguseks on BMW Roverisse investeerinud juba rohkem kui kuus miljardit Saksa marka ning uudisteagentuuri dpa väitel tuleb 2000. aasta lõpuni Roverile anda kokku ligi 13 miljardit marka.
Endine esimees Pischetsrieder tahtis BMW plusspoolele tuua samuti 2000. aastaks. Hoolimata Roveri pikaajalisest koostööst Hondaga osutus aga Roveri tehnoloogiline tase ning produktiivsus ostujärgsel uurimisel olevat allpool igasuguseid BMW arvestusi. Ka naelsterlingi tugevus mängis niigi madala kasumlikkusega Roveri kahjumite tekkele kaasa. Ehkki Rover sõlmis efektiivsuse tõstmiseks hiljuti ametiühingutega lepingu 2500 töötaja koondamise kohta Birminghami Longbridge’i tehases, kus töötab 14 000 inimest, on tehase säilitamine madala efektiivsuse tõttu ikkagi ohus. Kokku tähendaks tehase sulgemine ligi 50 000 töökoha kaotust. Esimese sammuna nähakse efektiivsuse tõstmisel just selle tehase sulgemist.
Valitsus huvitatud
Tehase sulgemise vastu näitas aga juba laupäeval huvi üles Suurbritannia kaubandus- ja tööstusminister Stephen Byers, kes tahtis kõnelda BMW juhtkonnaga sellest, mida Rover Suurbritanniale tähendab. Võimalik oleks Rover ka müüa, kuid see tähendaks BMW-le suuri kahjusid ning loobumist Land Roverist.
Ka BMW ise on rünnakute all, sest igivana konkurent Daimler-Benz liikus ühinemisega kaugele ette. Ka ei ole BMW arenenud teistesse autoklassidesse nagu Mercedesel A-klass, vaid on püsinud oma tuuma, sportlike sedaanide juures. Rünnakut võib ka pareerida, sest nõudlus BMW enda autode järele on rekordiline. Samas on BMW turg tule all, sest ka Volkswageni Audi püüab BMW traditsioonilist turgu. Samuti peaks BMW tootma väiksemaid keskklassi sõidukeid.
Daimler Chrysler omakorda on pidamas läbirääkimisi kuni kümnendiku Nissani põhitegevuse ostmiseks või Nissani väljaostmiseks firmast Nissan Diesel, millest Nissanile kuulub 40 protsenti, soovides Jaapani autofirma 38 miljardi dollarilise võlakoorma vähendamist.
BMW ligi seitsmesaja tuhandeline autotoodang, lisaks Roveri viissada tuhat sõidukit aastas, tundub analüütikutele üksi jätkamiseks liialt väikesena. Sellegipoolest väitis BMW endine juhatuse esimees Bernd Pischetsrieder, et firmal on kriitiline mass tootearendusse investeerimiseks ja iseseisvana püsimiseks olemas. BMWd nähakse mõnele USA firmale atraktiivse partnerina, seda hea positsiooni tõttu Euroopa luksusautode turul.
Ühe Belgia ajalehe teatel on General Motorsi Euroopa operatsioonide juht Michael Burns näidanud huvi BMW vastu. Siiski eitas GM USA pressiesindaja Associated Pressile, et mingeid läbirääkimisi BMW juhtkonnaga oleks peetud. Ka BMW tuumikaktsionäri Quandti perekonna pressiesindaja eitas võimalust BMW mõne firmaga ühendada.