|
Prügimägesid otsima
Kahepäevastel suve- ja tavesõitudel osaleb tavaliselt 15–20 autot, osalejatele jagatakse kätte rajakaardid. Sõidud on alati kooskõlastatud keskkonnaametnike ja kohalike omavalitsustega, maastikuautodega niisama omanike maid ja metsi lõhkumas käia ei tohi. “Mõte on sõita punktist A punkti B läbi punkti C mööda väikseid metsateid, kus peab kindlasti olema vaatamisväärsusi. Nende kohta on legendis tutvustus ja lisaks mängivad korraldajad tihti giidi või kaasavad nendeks ajaloolasi või loodusteadlasi. Piiri mööda on meil Eestile peaaegu ring peale tehtud,” jutustab Vaarmann. “Samuti osaleme alati meelsasti metsatulekahjude kustutamistel ning heategevusüritustel, näiteks metsaistutamisel, koristustalgutel või RMK-ga maastikuautodele raja ehitamisel. Järgmisena lööme kaasa mai esimesel nädalavahetusel korraldataval kodanikuüritusel “Teeme ära!”, mille eesmärk on puhastada Eesti ebaseaduslikest prügimägedest.” Lisaks peetakse 17.–18. maini iga-aastast Land Roveri sünnipäeva, mida harilikult korraldatakse koos sõiduki maaletoojaga. Sellel üritusel osalejate arv ei ole piiratud, korraldatakse 50–60 autoga paraad ning näitus.
Nii uus kui ka vana
Eestis on arvel tuhatkond Land Roverit. Päris palju on Vaarmanni sõnul uute masinate omanikke, kes mingi aja jooksul ostavad endale metsasõiduks juurde vanema auto. Nii liigub Eestis ringi ka 1975. aastast pärit ja seetõttu uunikumimärgiga Land Rover Series III, mille omanik taastas auto peaaegu nullist. Teadaolevalt vanimad Eesti Land Roverid on 1956. ja 1968. aastast pärit päästeteenistuse autod. Praegu on täiesti töös veel üks 1994. aasta tuletõrjemaastur ning hulgaliselt võib Land Rovereid leida ka muudest ametkondadest. Land Rover Range Rover on näiteks nišitoode, millega sõidab ka Inglismaa kuninganna ning mida eestimaalased võisid majesteedi mulluse visiidi ajal näha. Range Rover on ainus maastur maailmas, mida on diplomaatilise protokolli järgi lubatud ka esindus- ehk lipuautona kasutada.
Kuidas tekkis idee luua klubi?
“1996. aastal ostsin endale Land Roveri ja avastasin, et see on väga lahe auto. Hakkasin otsima mõttekaaslasi, kellega koos oleks tore sõitmas käia,” meenutab Vaarmann. “Kuna sel ajal polnud internet nii levinud, käisin mööda linna ja kui nägin mõnd Land Roverit kuskil seismas, panin omaniku jaoks klaasi vahele kirja- kese oma kontaktandmetega.” Nii tekkis vaikselt huvilisi juurde ning 1998. aastal, Land Roveri 50. sünnipäeva ajal, registreerisid Vaarmann, Priit Pommer ja Avo Jüris ametlikult MTÜ Eesti Land Roveri Klubi. “Tegelikult ongi Eestis ainult kolm sellist pika ajalooga klubi, mis on saanud alguse internetiajastu eel: Põrnikaklubi, Eesti Porsche Klubi ning meie. Kõigepealt kogunes rahvas, siis tegime kodulehe ja tükk aega hiljem jõudsime ka nüüd väga populaarseks saanud foorumini.”
Alustati vaestena
Kuna alguses polnud klubil eriti finantse, pidid asutajad tegevuseks päris palju oma raha sisse panema, et saaks üritusi korraldada. Nüüd on klubi kasvanud ja jõuab end ise üleval pidada. Liikme sisseastumistasu on 100 krooni ning aastamaks 200 krooni. Klubi mõte? “Jagada huvilistele teavet maailmakuulsa automargi ajaloost ja tänapäevast. Vahendada autoomanikele tehnilist informatsiooni ja teavet varuosade kohta. Anda nõu ja abi auto ostmisel või müümisel. Olulisel kohal on temaatilised seltskondlikud üritused ning suhete loomine ja hoidmine välismaal olevate analoogsete klubidega. Korraldame ühisüritusi koos lähinaabritega. Klubi üks eesmärke on edendada liikluskultuuri ja loodussäästlikku autoturismi,” loetleb president.
Land Roveri fenomen
Land Rover on auto, millega sobib sõita alati ja iga ilmaga kõikjal. Muide, kas teadsite, et Land Roveri omanikud lehvitavad alati üksteisele? Auto on mahukas – kuni üheksale inimesele – ja universaalne veoloom, jõudes vedada ligi neljatonnist kärutäit, millele lisandub viis inimest salongis. Omal ajal traktori aseaineks ehitatud Land Roverites lööb selgesti välja Inglise konservatism. Sellel autol ei muudeta midagi muutmise pärast, sest milleks teisiti teha, kui asi töötab niigi hästi. Land Rover Defenderi ja tema eelkäijate 30 aasta varuosade nimekiri on sama pikk kui tänapäeva uutel autodel ühe aasta kohta. “Näiteks Land Rover Defenderi 1983., 1993. ja 2008. aasta mudelite vahel pole suuri erinevusi, nende tagumise ukse hingesid on toodetud ühesugusena alates 1958. aastast! Samuti pole olemas teist autot, mida võid survepesuriga pesta nii väljast kui ka seest,” kõneleb Vaarmann. “Defenderi katus käib maha 24 mutriga ehk paari hetkega on võimalik sellest autost teha kabriolett.” Kõik Land Roveri omanikud ja huvilised on oodatud ühendust võtma veebilehel www.landrover.ee. Gerli Ramler
|
     |
