Eesti Päevaleht02 05 01

Keskealine maastur Land Rover
Kullo Kabonen

Mitmed kultusmudelitest maasturid (Toyota Land Cruiser, Nissan Patrol) tähistavad sel aastal juubelihõngulisi sünnipäevi, maastikuautode sünonüümiks kippuval Land Roveril jõuab kätte juba 53. verstapost.

Land Roveri vastupidavusest – aga ilmselt ka keskmise kasutaja mõttemaailmast – räägib fakt, et kõigist kunagi valmistatud Land Roveritest arvatakse sõidukorras olevat kolmveerandi jagu.

MUGAVUS ON MÕISTE, millega klassikalisel Land Roveril palju pistmist pole, askeetlikuma töökoha leiab vast ainult mõnest idanaabrite sõidukist.

Pisut üllatav on Land Roveri kapotialune. Ehkki täna saab tippmudeli soovi korral ka võimsa V8 bensiinimootoriga, liigutavad enamikku autosid maasturi kohta tagasihoidlike näitajatega jõuallikad. Päris paljudel on kapoti all pisut üle kaheliitrise töömahuga neljasilindrilised jõuallikad. Ei hiilga nad ka erilise võimsuse poolest. Mis tõestab vaid seda, et väljapaistva maastikuauto juures pole peamine mootori võimsus. Nüüd leiab enamiku Defenderite mootoriruumist kas nelja- või viiesilindrilise turbodiiselmootori.

Asi, mida Defenderi rooli istudes hästi tajub, on jäikus. Seda tajub kohe, kui sõiduk maastikule viia. Erinevalt mitmest suurest maasturist, mille kere ja raam ebatasasel pinnal pisut omaette elu kipuvad elama, ei taju Defenderi puhul üldse väändumist-paindumist. Ka naginaid pole kuulda.

Oma osa mängib siin ühes tükis, ilma keevisõmblusteta pikitaladega raam ja kerge alumiinuimkere, mis pole sellele eriliseks koormuseks. Nagu öeldud, ei hiilga mootor ülearuse momendiga, nii et manuaalkastiga peab piisavate pöörete hoidmiseks "sina peal" olema. Kui selle vastu eksida, sureb mootor raskemal hetkel diislile omaselt nagu noaga lõigatult.

PIISAVALT PÖÖRDES OLLES jaksu lõppemist pole karta. Kitsas ja sügava mustriga rehv töötab mudas väga hästi, pidamine on ekstraklassist.

Kõikvõimalikud maadeuurijad-seiklejad-jahimehed jms leidsid auto näol kaaslase, mis suutis leppida näiteks Aafrika looduslike tingimuste ja hooldevõimalustega (loe: nende puudumisega).

Vähenõudlikkus tähendas seda, et auto sai hakkama ka nigela kvaliteediga kütuse-määrdeainetega ja neid sai parandada käepäraste vahenditega, samas ei tähendanud see mingil juhul kasutajale muretut elu. Nagu "vana hea inglise raud" ikka, nõudis see kasutajalt pidevat tähelepanu, sel oli hulgaliselt pisivigu ja õli kippus lekkima.

Vastupidavusest (aga ilmselt ka keskmise Land Roveri kasutaja mõttemaailmast) räägib fakt, et kõigist kunagi valmistatud Land Roveritest arvatakse sõidukorras olevat üle 70 protsendi. Siin tuleb eelkõige tänada korrosioonivaba alumiiniumkeret ja lihtsat ning loogilist konstruktsiooni.