Eesti Ekspress 21 12 00

Eesti Ekspress
21. detsember 2000

TULUS EUROÄRI

Igal aastal lähevad Belgiast teele sajad veoautod, mis veavad jõulupuid üle maailma kuni Madagaskarini välja. Eurokuused toovad Belgia maamehele kena kopika

ANNE PROMMIK
anne@ekspress.ee

Detsembri alguse Lõuna-Belgias särab päike nagu maikuus. Ardennide nõlvad kajavad mootorsaagide plärinast ja vallooni maameeste ähkimisest. Neil on praegu kibedad päevad, nii et mütsialune märg. Vaevu saab traktorijuht Michel ühe koorma peale, kui juba järgmine veok ette sõidab. Kaks meest teevad koormat, neli loobivad jalalt mahasaetud kuuski järelkärusse. Lõhnab muda ja kuusevaigu järele.

Kuuseärimees Gregoire Coppee ohkab kergendatult. Veel kümme rekkat tuleb teele saata, siis on selleks aastaks rahu majas ja võib hakata jõule pidama. Väsinud valloon näpib auku halli kampsuni varrukas ja klopib võidunud tunkesid. Oktoobri keskpaigast detsembri alguseni on siin, Luxembourg’i piiri ääres, rügatud puhkepäevadeta. Sest Ardennidest saab peaaegu kogu Euroopa Liit jõulupuid. Need saadetakse isegi Madagaskarile ja Guadeloupe’i.

Ükskõik kuhupoole vaadata, näeb ainult ühetasaseid kuuseridu. Korraga kasvab istandustes üle viie miljoni jõulupuu. "Valmis" kuusk saab istikust keskmiselt kaheksa aasta pärast, aga kõige paremini lähevad kaubaks kümneaastased puud.

Belgia eurokuused pärinevad Gruusiast
Tugevad ja jõulised oksad, tihedad, nagu plastmassist okkad. Niisugune näeb välja kõige nõutavam jõulupuu, kaukaasia nulg. Tema eriline väärtus on, et ära kuivades ei lase okkaid maha. Aga hästi läheb kaubaks ka tavaline kuusk, või nagu sealkandis öeldakse, le sapin traditionnel. Tumeroheline nagu täiesti normaalne kuusk. Täpselt sama värvi on ka Gregoire’i Land Rover. Millegi muuga siin liikuda ei saa, sest eriti vihmane sügis on kuusepõllud muutnud üheks suureks mudamülkaks. Mehed vannuvad selle lõputu niiskuse maapõhja. Pole lust seal muda sees rassida. "Aga veel hullem on neil aastatel, kui lumi varakult maha tuleb," teab Gregoire, kes on kuuseäri ajanud 20 aastat. Liiga varased külmad võivad terve aasta töö nurja ajada.

Ka tänane kevadilm võib iga hetk keerata rahetormiks. Sellepärast rabelevadki töölised nagu hullud, et enne pimedat koormatega ühele poole saada.

Seesama kaukaasia nulg pole tegelikult üldse Belgiast pärit puu. Seemned tõi Gregoire kaasa aastatetaguselt Gruusia-reisilt. Kuusemees loetleb peast kümneid kuuseliike, mida ta kasvatada on proovinud. Aga selle kaukaasia päritolu abies nordmanniana vastu on teistel liikidel raske saada. Tähtsat rolli mängib ka Ardennide kidur pinnas ja parajalt jahe kliima. "Puud kasvavad küll aeglasemalt kui mujal, aga seepärast nad ongi nii tihedad ja tugevad," avaldab Gregoire ametisaladuse.

Bulgaaria saab oma osa
Kuuski kasvatava firma Altitude 500 pisike kontor asub Mon-Idee külakeses Neufchateau lähedal. Umbes 150 km Brüsselist. Valgeks lubjatud majakeses käib sebimine juba hommikul kella seitsmest. Sekretär Christine’il pole mahti kohvigi teha. Tellijad seisavad sabas. Ootavad saatekirju. Gregoire’il on korraga käes mobiil ja lauatelefon, karjub vaheldumisi mõlemasse torusse prantsus- ja ingliskeelseid sõnu segi ajades.

Maja ees peatub mürinal hiiglaslik sinine veoauto. Kräsujuukseline juht hüppab maha ja ulatab sõnagi lausumata Christine’ile tellimiskirja.

"Do you speak English?" küsib Christine juhilt. Kräsupea silmad lähevad naeru täis.
"Bulgaria," on ainuke sõna, mis tema suust tuleb.
???
Midagi muud ei õnnestu temalt välja pigistada ei prantsuse, flaami ega vene keeles kõnetades. Ega äri sellepärast katki jää. Kui Bulgaaria, siis Bulgaaria. Koorem läheb peale ja veoauto roomab aeglaselt mööda porist libedaid teid minema.

"See on paljuski usaldusel põhinev äri," teatab Gregoire. Kunagi ei või kindel olla, kas tellitud kuused ikka sama värsketena kohale jõuavad, või kas tellija nende eest ka ära maksab. Pealegi on Gregoire sunnitud tunnistama, et kõik kuused ei vasta päris eurostandardile. "Ei saa ju kuidagi tagada, et nad täpselt ühesugused tulevad!"

Vahepeal müüs Altitude 500 kuuski ka Ameerikasse. "Puud külmkapp-konteinerisse ja teele," räägib Gregoire. Aga see äri jäi siiski katki – ameeriklased ei lase ühtki taimesaadetist riiki, enne kui seda pole 40 päeva kontrollitud võimalike viirusnakkuste pärast. "Õudne protektsionism on neil seal ikka," toriseb kuuseärimees.

Suurim konkurent – plastmasskuused
Tuledesäras Volkswageni keskusest mööda sõites aga läheb rõõmsameelse vallooni nägu sootuks mõruks. "Näe, meie põhikonkurendid," osutab ta hiiglasliku keskuse akendel toretsevatele ehitud jõulupuudele. Need on Taiwanist ja Macaost imporditud igikestvad kunstkuused. "Iga aastaga läheb nende kvaliteet paremaks ja populaarsus kasvab," on mees sunnitud möönma. Juba ligi pooled Belgia ettevõtted on otsustanud päriskuuse asemel plastmassist teisiku kasuks.

Gregoire muretseb ka selle pärast, et maad on kuuskede kasvatamiseks raske leida. 400 hektarist, mis põhiliselt talunikelt rendile võetud, hakkab väheks jääma. Praegu eksporditakse pool miljonit kuuske aastas, aga võiks rohkemgi. Kuusetahtjaid leidub. Kolmandat aastat saadetakse mõned koormad kuuski ka Eestisse.

Selleks aastaks on kuuskedega ühel pool. Kuni järgmise sügiseni. Jaanuaris saab hinge tõmmata, siis hakkab kuuskedega sekeldamine taas pihta. Igal kevadel ja sügisel pügatakse kõik puud ja markeeritakse vastavalt kvaliteedistandardile ja pikkusele.

Samuti sõidavad jõulupuukasvatajad mööda maailma, et luua uusi ja hoida vanu kontakte. "Ega kuused pole nagu kosmeetika. Igas riigis on neil omad tahtmised," teab Gregoire ja lubab varsti Eestisse tulla. Võibolla sobib just siinne kliima eurokuuskede kasvulavaks.

Neufchateau – kuusekasvatajate pealinn
Belglased armastavad oma kuuski ka päris pööraselt. Brüsselist 150 kilomeetrit asuvate suurte istanduste südames asuvas Neufchateau’s küünitavad majad vaevu lipsude ja küünaldega ehitud jõulupuude vahelt oma kivikatuseid välja. "See on lihtsalt meil niisugune komme panna jõulukuusk mitte ainult igasse tuppa majas, vaid ka koduukse kõrvale," seletavad kohalikud.

Belgia maamees teenib kuusekasvatusest kena lisakopika. Muda sees möllamise tunnipalka makstakse keskmiselt 150 krooni. Ka eurokuuskede hinnad on tavalisest soolasemad. Brüsselis maksab kahemeetrine kuusk viissada krooni. Belglased seda kalliks ei pea. Samas hinnas on ka näiteks keskmisest kopsakam lillekimp.