Eesti Päevaleht02 05 01-2

Land Roveri lapsepõlv

Rover Car Company direktorite nõukogule tutvustati neljarattaveolise tsiviilsõiduki projekti 1947. aastal. Samal sügisel valmis Willyse põhjal esimene prototüüp, mille juhikoht oli keskel. Esimene teadaolev foto autost on pärit samast aastast. Nimega ei olnud probleeme: et tegemist oli maal sõitmiseks mõeldud Roveriga, oli enesestmõistetav, et auto nimeks saab Land Rover.

Laiem avalikkus nägi autot kolm aastat peale teise maailmasõja lõppu, Amsterdami autonäitusel 1948. aasta aprillis.

Terasraamil alumiiniumkerega, 80-tollise teljevahega autol oli pidev nelivedu ja jõuallikaks neljasilindriline, 1,6-liitrine bensiinimootor.

Alumiiniumi kasutamine kerematerjalina polnud mitte moodne "kaalujälgimine", vaid hoopis tõsiasi, et sõjajärgsel ajal oli terasega raskusi. Seevastu lennukialumiinium oli suhteliselt vabalt kättesaadav. Tagantjärele võib toonase olukorra üle ainult tänulik olla. Lisaks roostekindlusele ja kergusele on lihtsa kujuga needitud kerepaneelidega auto lihtsalt "triigitav-lapitav", mis maastikusõiduki puhul on väga oluline.

Lihtne ja erakordselt vähenõudlik sõiduk õigustas end igati ja võitis kiiresti populaarsuse seal, kus läbivus ja vähenõudlikkus olid olulisemad kui mugavus.

Viis aastat hiljem sai valmis juba 100 000. auto.

1976. aastal tähistas mark 1 000 000. auto liinilt tulekut.

Loomulikult sobis peaaegu et ilma mugavusseadmeteta ja erakordselt hea läbivusega auto sõjaväelastele. Briti armees teenib Land Rover aastast 1950.