SL 6htuleht 15 08 00-2
Talumehe Renault’l nelikvedu | |||
Elmar Ots Kui seni seostus Renault’ nimi vaid linnatänavale ja maanteele paslike sõiduriistadega, siis nelikveoline Scenic RX4 sõidab ka metsavaheteel ning põllul. Renault` eksperimendid ühe ja sama mahtuniversaalkere kallal on muljetavaldavad. Esmalt esimene Euroopa maht- universaal Espace, siis kummalise, taas mahtuniversaalilaadse kujuga väikeauto Twingo, seejärel väikekeskklassi mahtauto Scenic, siis kaheukselise, jälle mahtuniversaalisarnase välimusega Avantime ja nüüd lõpuks Scenicu suurema läbivusega variant RX4. Siiani on kogu see mahtuniversaalkere ümber käiv, erinevate sammudega tants Renault`le ärilises mõttes edukalt läinud. Järelikult – miks ei võiks siis ostjatele meeldida ka läbivuselt linnadþiipide Toyota RAV4 ja Land Rover Freelanderi tasemele küündiv, kuid tublisti mahukama kerega sõiduk? Odav rats? Esmapilgul tundub nelikveoga RX4 olevat tavalisest Scenicust üsna odavalt "aretatud" sõiduk. Mis seal`s ikka – kõrgem vedrustus, suuremad rehvid, pisut maastikuautolikku butafooriat, ja ongi valmis! Tegelikult on autole ehitatud päris uus, vedav tagasild koos omaette vedrustuslahendusega ning ees risti asetsevast käigukastist on tehtud kolmeosalise tagasillakardaani jaoks eraldi väljavõtt. Isegi varuratta tõstmine tagaluugile pole pelk disainitrikk – see ei mahtunud vedava tagasilla tõttu lihtsalt enam auto põhja alla ära. Tagaluugil rippuv varuratas ei lubanud aga luuki enam ülespoole avada ning seetõttu siirati selle hinged kere vasakusse serva. Nelikveo oskusteabe ostis Renault selle ala meisterfirmalt, Austria Steyr Daimler Puch`ilt. Sestap kannab tagaratastele vajadusel veojõudu viskosidur nagu saksalike autode (näiteks VW) puhul kombeks. Scenic RX4 läbivust parandab peale tagasilla sekkumise veel ka vaid esiratastele mõjuv, ABS-pidurite kaudu töötav veojõukontrollseade. Suuresti just läbivuse poolest tavalisest Scenicust eristuva RX4 juures rakendab Renault (või ainult selle Poola esindus, mis ka Eestit autodega varustab?) miskipärast eriti segast sõnastust, kui jutt jõuab sedavõrd lihtsa asja nagu kliirensi juurde. Esmalt nimetatakse tubli 21 cm, siis selgub, et esisilla juures lahutab maapinda autost vaid 18,4 cm ning lõpuks lisatakse, et tagasilla juures on kliirens lausa üle 26 cm. Ühesõnaga – üle 18sentimeetrise kännu sõidab too auto kindlasti. Kruusateele, mitte metsa Põgus põige Saaremaa headelt kruusteedelt metsa, maasikate järele tõestas, et RX4 on siiski pigem kehvade teede kui teedeta maastiku sõiduk. Esimese lepavõsa hambu jäi eesmine numbrimärk ning pehmel samblal ei jaksanud auto hästi esimese käiguga maastikuautolikult roomata, sest aeglustuskasti ju pole. Ka agressiivne "kängururaud" on tegelikult plastmassist ning sellega kannatab järelikult maha niita vaid vahtkummist põtru ja muid mänguelukaid… RX4 peamine mängumaa on tõepoolest kehvavõitu teed, sest asfaldil on kõrge ja universaalsete maastikurehvidega auto mõnevõrra kõikuv, raputav ning ebakindel nagu dþiibilaadsed autod muistegi. Ainult täisvarustus Renault on oma esimese nelikveolise auto nii hästi varustanud, et RX4 hind on üllatavalt kõrgele roninud – esiveolise tippmudeliga võrreldes on hinnavahe 44 000 krooni. Esialgu on müügil vaid 2liitrise bensiinimootoriga auto, mille juures saab valida vaid värvi – 4 turvapatja, ABS, elektriaknad-peeglid, kliimaseade, lugematu arv salongilaekaid, reguleeritavad tagaistmed jms. on kõik juba olemas. Ja ilma nendeta autot osta ei saagi. Alles kahe aasta pärast lisandub valikusse ka diiselmootoriga RX4, mis tulevat pisut tagasihoidlikuma varustuse ja seega soodsama hinnaga. |
|||